Oleg Sõnajalg: Eesti võimalus – hakata munade asemel tibusid müüma
Nüüd, kus põlevkivienergeetika viimased päevad on saabunud paljudele sama ootamatult kui esimene lumi linna heakorraettevõtetele, ei saa enam mööda vaadata küsimusest, kust tuleb meie tuleviku energia?
.
Eestil on olnud aastaid võimalus tunda ennast energiasõltumatuse vaatepunktist ülikindlalt. Narva elektrijaamade eestvedamisel oleme olnud kodumaise energiaga varustatud ka kõige suurema külmaga ja jäänud veel endiselt elektrit eksportivaks riigiks. Nüüd on olukord kiirelt ja radikaalselt muutunud. Põlevkivielektri konkurentsivõime kadus koos CO2 hinna tõusuga, kliimamuutused nõuavad kiiret ümber orienteerumist uutele energiaallikatele ning aastakümneid rahumeelselt tööd vihtunud idavirumaalasi nähakse ühtäkki minimaalselt sotsiaalse katastroofi peategelastena. Ükski neist probleemidest ei kao enam ära. Lisaks teadmine, et edaspidi põleb meil pirn laes ainult siis, kui naabritel on seda elektrit, mida meile müüa. Aga see ei ole saladus, et ka neil endil napib.
.
See, et meil pole hüdroenergiaks vajalikku pinnareljeefi või päikeseenergiaks vajalikku laiuskraadi, on geograafiline fakt. Kuid seni kuni uue põlvkonna tuumajaamad on alles paberil ning nende võimalik saabumisaeg jääb vähemalt ülejärgmisesse kümnendisse, on Eestil ometi šanss energiakriisist iseseisvalt välja tulla.
.
Juba täna on Eestis välja arendatud innovaatiline tuuletehnoloogia, mis ületab oma parameetritelt kõiki oma konkurente. Võite ju öelda, et tuulikud paistavad väljast vaadates üsna ilmetud ja igavad, mis saab neis innovaatilist olla? Ja kuidas veel! Iga tuulik on siiski omaette elektrijaam, mis koosneb tuhandetest unikaalsetest osadest, mille loomise taga on tuhandete teadlaste ja inseneride töö.
.
Pisikeses Taani riigis annab tuuletehnoloogia tööstus tööd 42 000 inimesele. Keegi peab ju need tuulikud valmis ehitama ning see pole sugugi kõigest üks post ja kolm laba ning juhe pistikupesasse. Siiani on Eesti tuuleenergia ettevõtted ostnud oma Eesti tuuleparkidesse tuulikud välismaalt ning nende äri on kõigest tehtud kulude tasa teenimine ja kasumi saamine toodetud energia müügist. See on võrreldav kana ostmise ja munade müümisega. Eesti tuuletehnoloogia ettevõtte Eleoni visioon on hakata tibusid tootma! Nende kanaks kasvatamine ja munade müük jääks veel lisaväärtuseks.
.
See on suurim ja olulisim erinevus Eleoni ja teiste taastuvenergiaettevõtete vahel. Meil on oma tehnoloogia ning Eestil on riigina võimalik saada nii elektrienergia kui ka elektrienergia tootmisvahendite eksportööriks. Ja see on suur majandusharu. Nii suur, et põlevkivitööstuses töö kaotavad energeetikud ei ole riigile enam mure ja julgeolekuoht vaid väärtus.
.
Mis meil täna veel siis puudu on, et sellest ilusast ja heast peab tuleviku võtmes rääkima? Tegelikult väga vähe. Enamus eeldusi on juba täitunud või täitumas. Majanduslik ratsionaalsus suretab põlevkivitööstuse välja, vajalike kompetensidega tööjõud vabaneb, tuuletehnoloogia areng on muutunud selle energiatootmise viisi konkurentsivõimeliseks turutingimustel (loe: see ei vaja taastuvenergiatoetusi). Puudu on ainult kodumaise innovatsiooni täiemõõduline testimine suures tuulepargis, mis annaks seeriatootmise finantseerimiseks pankadele vajaliku kindlustunde.
.
See tekst siin täna ei ole koht kus hakata arutama ametnike ja ettevõtjate vastasseisu Aidu tuulepargis. Kinnitan ainult lühidalt, et arendaja pole seal tahtlikult midagi valesti teinud. Võiks vaid välja tuua tuuleenergeetika ühe kõige olulisema reegli – energiatihe tuul on kõrgel õhus, mitte sügaval maa sees. Tuulepargi rajajatele seati rõhutatult tingimus – kõik tuulikud ühele kõrgusele, põhjuseks kõige väiksem visuaalne ja radaripildi häiring.
.
Aidu karjääri maapinna kõrguste erinevus on aga tuulikute all koguni 24 meetrit. Valik oli, kas kaevuda kõrgema pinnasega tuulikutega maasse või ühtlustada orgudes asuvate tuulikute aluseid killustikpatjadega. Teadlikult valiti ehitusaluseks kõrguseks kõige kõrgemate tuulikute olemasolev maapind. Eleoni tuulepargi kogutoodangu suureneb sellega 40 aastase eluea jooksul Aidus tervelt 100 miljoni euro võrra, teisisõnu saab elektri hinda alandada tarbija jaoks 100 miljoni võrra. Pahatahtlikkuse asemel tuleb siin näha hoopis püüdu tuuleelektri omahinda alla tuua. Möödarääkimised tuleb selgeks vaielda ja seda ka tehakse. Aga kui see ei sünni ei Aidu tuulepargis ega Tootsi tuulepargis, ei sünni Eesti tuuletehnoloogiat ja uut energiatööstust üldse.
.
See on Eesti kui riigi valik, kas juhuse tahtel samasse ajahetke sattunud probleemid ja võimalused ühendada uueks terviklikuks lahenduseks, mis aitab meil energiapöörde läbi viia või mitte. Eesti inseneridel ja innovaatoritel on võimalusi oma ideede realiseerimiseks ka mujal maailmas.