Tuulikute uus põlvkond
Maailmas on ligikaudu 200 000 elektrituulikut. Keskmiselt juhtub nendega kaksteist põlengut aastas. Kas seda on palju või vähe, jääb igaühe enda otsustada. Kuid fakt on, et elektrit tarbime kõik iga päev ning elektri tootmine tuulikutega on efektiivne ja keskkonnasäästlik viis.
Elektrituulikute tuleohutus sai järsult päevakajaliseks pärast hiljuti Viru-Nigulas toimunud põlengut. Kuna juhin suuri elektrituulikuid tootvat ettevõtet Eleon ning oleme rajamas Virumaale ka tuulikuparki, siis pean vajalikuks selgitada, miks uute tuulikute puhul on selline süttimine täielikult välistatud. Kuigi Viru-Nigula põlengu täpsed asjaolud selgitab välja ekspertiis, püüan alljärgnevalt selgitada, millised on tõenäolised süttimise põhjused.
Kõik suured elektrituulikud paistavad välimuselt kõik väga sarnased: kõrge heleda torni otsas on valge gondel, mille küljes tiirleb kolm tiivikulaba. Tuulik on tuulik, arvatakse. Tegelikult see nii ei ole, sest välimuselt paljuski sarnastes tuulikutes on rakendatud väga erinevat tehnoloogiat.
Lihtsustades võib multi-megavatt-tuulikuid jagada kaheks tüübiks: vanamoodsad käigukastiga tuulikud ning uue põlvkonna kõrgete efektiivsusnäitajatega, peamiselt otseveoga tuulikud. Vanades tuulikutes põhjustavad tule¬ohu kolm tegurit: nii keskpingetrafo kui ka võimsuselektroonika, kuna need asuvad üleval gondlis, ja gondli korpus, sest see on valmistatud klaasplastist, ning käigukastis olev õli, mis toimib tulekahju tekkel kütusena. Viru-Nigula õnnetus osutus võimalikuks tõenäoliselt just nende kolme teguri koosmõjul.
Ilmselt kulges Viru-Nigula tuuliku põleng järgnevalt. Üleval tuuliku gondlis asunud keskpingetrafo, mis tugeva tuulega pidevalt rapub, tekitas kaarleegi ja põhjustas süttimise. Trafost välja paiskunud õli muutis tulekahju ulatuslikuks ning temperatuuri tõustes süttis ka klaasplastist gondel. Kogu protsessile “valas veel õli tulle” käigukastist välja voolanud õli.
Konkreetne (Nelja Energia ASi) tuulik on juba 2013. aastal pankrotistunud Soome tootja Winwind OY toodang, kus kasutatud tehnoloogia pärineb 1990ndatest aastatest ja see ei vastanud tänapäevastele ohutus- ega efektiivsusstandarditele.
Statistika järgi on üle 80% elektrituulikute põlengujuhtudest saanud alguse just torni otsas asuvast keskpingetrafost. Põhjuseks on asjaolu, et tuuliku gondlis on tugeva tuulega pidev rappumine, millesarnast on kogenud igaüks, kes lennukiga tugevasse turbulentsi sattunud või olnud tormiga merel. Kuid aja jooksul tekitab pidev rappumine olukorra, et kõik, mis vähegi lahti loksuda saab, see ka lahti loksub. Ja igaüks võib aimata, mis juhtub gondlis siis, kui seitsmetonnine, tuhandel voldil töötav trafo pääseb liikuma …
Selline üliharuldane, kuid siiski ohtlik asjade käik on uue põlvkonna tuulikutes välistatud.
Eestis välja töötatud uue põlvkonna Eleoni tuulikutes on aga keskpingetrafo paigaldatud nullkorrusel asuvatesse tulemüüriga eraldatud spetsiaalsetesse ruumidesse, kus seadmete süttimisel ei levi tuli gondlisse ega tuuliku teistele süsteemidele. Samuti ei mõju keldris trafole vähimalgi määral ei vibratsioon ega rappumine. Ei ole teada ühtegi korda, et tuuliku gondli põleng oleks alguse saanud tuuliku jalamist.
Ka tõstab märgatavalt tuleohutust asjaolu, et Eleon-tüüpi tuuliku gondli korpus ei ole kergsüttivast plastist, vaid tulekindlast, kahe sentimeetri paksusest terasest. Sel moel ei levi isegi tulekahju korral tuli tuuliku gondlist väljapoole ja on välistatud klaasplastist labade süttimine, nagu juhtus Viru-Nigulas.
Kolmandaks on uue põlvkonna Eleoni tuulik otseveoga ehk ilma käigukastita, mis tähendab, et tuuliku tippu pole viidud sadu liitreid käigukastiõli, mis tulekahju korral mõjuks leegile plahvatuslikult. Ainuüksi need kolm uuendust tõstavad oluliselt tuleohutust meie uue põlvkonna tuulikutes. Tulekahju tuulikus on äärmiselt haruldane ning teiste võimalike energiaallikatega võrreldes on tegemist ohutu ja keskkonnasäästliku valikuga.
Uute tuulikute kõrgemate ohutusstandardite kõrval soovin veel eraldi välja tuua ühe olulise aspekti Eesti ja eelkõige Virumaa elanike jaoks – töökohad. Praegu on Eleoni tuulikute tootmine jagatud mitme riigi vahel. Üle 10 000 komponendi tellime rohkem kui kümnest riigist. Meie soov on koondada tuuliku komponentide tootmine ja koostamine järk-järgult Eestisse ning seeläbi rajada siia täiesti uus tööstus.
Plaanitav täismahus tuulikutööstus tähendab Eesti jaoks mitmesaja miljoni euro suurust ekspordikäivet ning uute töökohtade loomist, valdavalt just Virumaale. On oluline, et ühe vana põlvkonna tuuliku õnnetu põleng ei kahjustaks kogu tööstuse mainet.
Õnnetusi paraku juhtub, aga uue põlvkonna tuulikute puhul niisugust õnnetust kartma ei pea – selle välistamiseks on uue põlvkonna tuuliku väljatöötamisel sajad insenerid viimaste aastate jooksul kõvasti vaeva näinud. Virumaa elanike jaoks on elektrituulikud hoopis võimalus oluliselt võita.
Oleg Sõnajalg
Tuule Tehnoloogia Liit juhatuse liige
AS Eleon juhatuse liige
